ma olen enam kui rahul

Ma tean, et mu viimane postitus oleks pidanud tulema mai kuus ja see pidi jutustama pikalt mu kaheksanda klassi elust..Aga seda ei tulnud ja ei tule ka. Mul nüüd uus elu ja see on suvi. Suvesse elan/olen elanud ikka täiega sisse, ei taha mõeldagi kuidas kõik kord läbi saab.
Võtame siis algusesse. Suve algul oli niisama väga lahe - pidasin jaanipäeva, olin sõbrannadega, istusin arvutis ja muud taolis. Siis tuli maleva aeg, seal veetsin kaks nädalat.. Tegelt oli ju jaanipäev täpselt maleva nädalavahetuse vahel. Jaanipäeval oli sõbranna Mirjami maakodus Vahastus. Seal veedsin mõnusalt aega. youknow. Pärast malevat olin laulupeol, see oli ka võimas. Laulupidu oli mul esimene kord ja üldse laulan ja mängin pilli ja marsin rongkäigus nii suure rahvaga esimest korda. See tähendas, et üritus oli vihaselt võimas. Vahepeal tegin veel mõnda põnevat, midagi igavat..
Aga siis, eelmine pühapäev, saabus mu unistuste aeg - oli Põltsamaale minek!
See oli nagu eelmine aastagi ülivõimas.. See on lihtsalt nii hea. Sain sealt kohutavalt palju häid sõpru ja sõbrannasi, nägin seal juba eelmise aasta toredusi ja sain ka päevad läbi pilli mängida..
Nagu ma ei ela vist seda üle, kui ma järgmine aasta pean ilma laagrita olema.nutune. Sest tegelt ma nagu lõpetasin oma pilli mängu ära, sest see enam ei meeldind mulle. Kuigi ma kõigile ajan asja breketite kaela..
Mul tekkis nutt kurku, kui mõtlesin, et ma ei näe neist paljusi võib-olla enam kunagi.

Nüüd olen ma jälle Türil, siin on odavalt igav nagu alati. Aga ega mu suvi veel läbi pole.. Ma lihtsalt pean veel sõpradega kokku saama ja käima ennast lõbustamas. Järgmine nädalavahetus tahaks viljandi folgile minna ja tuleb kontserdeid ja asju veel ju.
Aga eks ma kunagi veel kirjutan. Praegu siin jään ja masetsen ja igatsen.
Aga ma ei kahetse peaaegu mitte midagi oma suvest - lasen ikka täie rauaga edasi ! ! Bye